HAK (Hukum,
hak Asasi & Keadilan) ne’e hari’i iha loron 20 Agustu 1996 husi
ativista Timórense no Indonézia lubuk oan ida. Inspirasaun ba hari’i
organizasaun ne’e mosu husi experiensia momentu depois-de akontensimentu
masakre “Santa Cruz 1991” ne’ebé iha momentu ne’ebá maluk aktivista pro-independensia
sira ne’ebé dadur hetan asistensia legál husi advogadu Indonézia sira (prosesu
julgamentu iha Dili no mós Jakarta). Ba
dala-uluk, organizasaun ne’e hahu ho servisu asistensia legál ba prizoneirus
polítikus.
Advogadu Timórense hamutuk ho Advogadu Indenézia balu ho korajen defende direitu prizoneiru sira atu hetan julgamentu justu iha sistéma judisial rejime Militár Indonézia. Tuir fali hahu habelar servisu iha area non-litigasaun mak hanesan asistensia umanitaria ba família prizoneiru polítikus sira. Iha Fulan Jullu 1997, HAK inisía prosesu ba hari’i Organizasaun Fokupers (Forum Komunikasi Perempuan Timor Lorosae) ne’ebé fó atensaun ba direitu feto sira. Husi 1997–1999, Sekretariadu Ezekutivu Fokupers funsiona nu’udar divizaun ida husi Estrutura Ezekutivu HAK. Depois-de Indonézia sai husi Timor-Leste ka iha tinan 2000 mak Fokupers hambrik mesak no separadu tiha husi estrutura organizasaun HAK.
Iha
tinan 1997, HAK hetan personalidade juridika nu’udar fundasaun (yayasan).
No husi ne’e, HAK hahu liu tan habelar ninia servisu hodi hala’o monitórizasaun
direitu umanus iha distritu 13. Treinamentu hirak konsege hala’o hodi monta
rede monitórizasaun ne’ebé kuaze kobre teritoriu Timor-Leste hotu.
Iha
momentu prosesu referendum (depois-de akordu 5 Maiu 1999), HAK mós organiza
a’an hodi partisipa ativu iha monitórizasaun no advokásia ba prosesu
referendum. Nune mós ho situasaun IDP’s ne’ebé mosu iha momentu ne’eba tanba
violensia husi Militár Indonézia no Milísia Pro-Jakarta, mak HAK
inisía no koordena Postu Asistensia Umanitaria ba deslokadus sira ne’ebé
kompostu husi estudante sira husi Jawa, Timor-Leste no voluntariu sira husi
Indonézia.
Bainhira
anunsia ba rezultadu referendum, HAK mós hetan atake
husi Milísia Pro-Jakarta, nune staf sira refujia tiha ba Jakarta no mós balu ba foho leten iha área Dili.
Husi fatin refujiadu, staf HAK sira kontinua nafatin servisu ba asistensia
umanitariu, no advokásia ba nivél Jakarta no ONU hodi
estabelese Komisaun Investigasaun Internasionál ba kazu “Bumi
hangus 1999” iha Timor-Leste.
Inisiu
tinan 2000, staf HAK sira konsege fila hotu fali mai Dili no rekopera
kondisaun hodi kontinua fali servisu. Iha momentu ne’e, HAK ninia servisu mak
ba área rua: 1) Asistensia umanitaria, ne’ebé staf HAK sira servisu hodi ajuda
distribui ajudus umanitaria ba populasaun sira iha Timor-Leste, no ajuda
populasaun sira rekopera sira nian sosio-ekonómia husi estragus ne’ebé milísia
no Militár Indonézia sira halo;2) Advokásia, ne’ebé staf HAK sira ajuda
investigasaun kazu violasaun direitu umanusgrave iha momentu 1999, hodi submete
ba Komisaun Investigasaun Internasionál, no halo advokásia hodi
estabelese tribunál hodi julga kazu violasaun grave 1999.
Iha
2001, HAK dezenvolve tan fali servisu hodi hari’i “Uma Povu” (rumah rakyat) iha
rejiaun 3 (Baucau, Maubisse no Maliana). Uma ne’e funsiona nu’udar fatin atu
povu sira bele mai hato’o no hetan informasaun, konsulta no buka hetan dalan
atu rezolve sira nian preukupasaun ruma, tanba iha momentu ne’ebé estrutura
governu Timor-Leste seidauk existe no administrasaun ONU nian ladun hetan asesu
di’ak husi povu. Existensia “Uma-Povu” ne’e depois gradualmente hahu reduz
bainhira Governasaun Timórense hahu estabelese no funsiona to’o distritu
sira.
Iha
prosesu hari’i estadu Timor-Leste, HAK mós hala’o kna’ar importante ba prosesu
ne’e. Hahu husi Konsellu Konsultativa ne’ebé nudar orgaun ba konsultasaun
Reprezentante Sekretariu Jerál ONU nian (Sr. Sergio Viera de Mello), momentu
ne’eba HAK nu’udar membru ida mós ba konsellu ne’ebé ativu fo’o opiniaun ba
desizaun Administrasaun ONU hodi hahu prosesu hari’i estadu Timor-Leste.
No iha prosesu Asembleia Konstituinte, HAK aleinde ativu hala’o edukasaun kona-ba sivika no eleitoral no mós ativu konsulta ho povu hodi elabora esbosu konstituisaun husi prespetiva direitu umanus hodi submete asembleia konstituiante.
Iha
kontextu dezenvolvimentu estadu “nurak” ne’e, HAK ne’ebé mós nu’udar komponente
ida ba prosesu libertasaun patria no hari’i estadu ne’e fó atensaun (fokus) ba akompañamentu prosesu
dezenvolvimentu Estadu Timor-Leste hodi asegura estadu ne’e bele hakonu,
promove no proteje direitu umanus bazeia ba prinsipiu “estado do
direito e democratico”.
Kna’ar akompañamentu ne’e mós nu’udar esforsu atu ajuda lideransa Estadu Timor-Leste kumpri ninia promesa iha “Magna Carta” ne’ebé hato’o iha Konferensia Piniche 1998, Portugal. Katak, Timor-Leste sei hahi no proteje direitu umanus liu husi ratifikasaun no implementasaun tratadu internasionál direitu umanus prinsipal.
Nune
HAK nian knaar ne’e sei realiza liu husi:
Durante
ne’e, HAK hetan ona konfiansa hodi partisipa dezenvolve no solusiona asuntu
estadu importante hanesan partisipa iha formasaun PNTL no F-FDTL, Komisaun
Notaveis (rezolve problema petisionariu 2006), Komisaun Dialog Loro monu no
Lorosa’e (2007), ajuda buka solusaun ba veteranu,...nsst.