Bemvindu mai Vizita Pájina Ofisiál Blog, Asosiasaun HAK Timor-Leste. Hodi Haree Informasaun no Publikasaun Asuntu Lian Direitus Umanus. Iha Seitór Agrikultura, Bee Moos, Edukasaun, Justisa, Justisa Pasadu, Kazu Rai, Seguransa, Saúde no Stolen Children/Labarik Lakon. |Asosiasaun HAK| Rua.Karketu Mota Ain, Nu.08, Fárol, Dili, Timor-Leste |Kontaktu : +670-77257676|Email : info.asosiasaunhak@gmail.com|
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
HAK Entrega Livru Justisa Lia Loos ba Sentru Xanana Gusmao Reading Room Ingles
HAK Entrega Relatoriu Publikasaun Pizaun Kona-ba Direitu Prizioneirus asesu Justisa Formal ba VIII Governu Konstitusional
Formasaun Kartaun Pontuasaun Komunidade "KPK" iha Munisipiu Manufahi foku ba Bee ba Feto
Grupu Toos nain iha Raemea, produsaun hortikultura
Sei Prosesu...

Metodolójia Edukasaun Direitus Umanus

Saturday, November 03, 2018

Istória Kona-ba Asosiasaun HAK


HAK (Hukum, hak Asasi & Keadilan) ne’e hari’i iha loron 20 Agustu 1996 husi ativista Timórense no Indonézia lubuk oan ida. Inspirasaun ba hari’i organizasaun ne’e mosu husi experiensia momentu depois-de akontensimentu masakre “Santa Cruz 1991” ne’ebé iha momentu ne’ebá maluk aktivista pro-independensia sira ne’ebé dadur hetan asistensia legál husi advogadu Indonézia sira (prosesu julgamentu iha Dili no mós Jakarta). Ba dala-uluk, organizasaun ne’e hahu ho servisu asistensia legál ba prizoneirus polítikus. 

Advogadu Timórense hamutuk ho Advogadu Indenézia balu ho korajen defende direitu prizoneiru sira atu hetan julgamentu justu iha sistéma judisial rejime Militár Indonézia. Tuir fali hahu habelar servisu iha area non-litigasaun mak hanesan asistensia umanitaria ba família prizoneiru polítikus sira. Iha Fulan Jullu 1997, HAK inisía prosesu ba hari’i Organizasaun Fokupers (Forum Komunikasi Perempuan Timor Lorosae) ne’ebé fó atensaun ba direitu feto sira. Husi 1997–1999, Sekretariadu Ezekutivu Fokupers funsiona nu’udar divizaun ida husi Estrutura Ezekutivu HAK. Depois-de Indonézia sai husi Timor-Leste ka iha tinan 2000 mak Fokupers hambrik mesak no separadu tiha husi estrutura organizasaun HAK.

Iha tinan 1997, HAK hetan personalidade juridika nu’udar fundasaun (yayasan). No husi ne’e, HAK hahu liu tan habelar ninia servisu hodi hala’o monitórizasaun direitu umanus iha distritu 13. Treinamentu hirak konsege hala’o hodi monta rede monitórizasaun ne’ebé kuaze kobre teritoriu Timor-Leste hotu.

Iha momentu prosesu referendum (depois-de akordu 5 Maiu 1999), HAK mós organiza a’an hodi partisipa ativu iha monitórizasaun no advokásia ba prosesu referendum. Nune mós ho situasaun IDP’s ne’ebé mosu iha momentu ne’eba tanba violensia husi Militár Indonézia no Milísia Pro-Jakarta, mak HAK inisía no koordena Postu Asistensia Umanitaria ba deslokadus sira ne’ebé kompostu husi estudante sira husi Jawa, Timor-Leste no voluntariu sira husi Indonézia.

Bainhira anunsia ba rezultadu referendum, HAK mós hetan atake husi Milísia Pro-Jakarta, nune staf sira refujia tiha ba Jakarta no  mós balu ba foho leten iha área Dili. Husi fatin refujiadu, staf HAK sira kontinua nafatin servisu ba asistensia umanitariu, no advokásia ba nivél Jakarta no ONU hodi estabelese Komisaun Investigasaun Internasionál ba kazu “Bumi hangus 1999” iha Timor-Leste.

Inisiu tinan 2000, staf HAK sira konsege fila hotu fali mai Dili no rekopera kondisaun hodi kontinua fali servisu. Iha momentu ne’e, HAK ninia servisu mak ba área rua: 1) Asistensia umanitaria, ne’ebé staf HAK sira servisu hodi ajuda distribui ajudus umanitaria ba populasaun sira iha Timor-Leste, no ajuda populasaun sira rekopera sira nian sosio-ekonómia husi estragus ne’ebé milísia no Militár Indonézia sira halo;2) Advokásia, ne’ebé staf HAK sira ajuda investigasaun kazu violasaun direitu umanusgrave iha momentu 1999, hodi submete ba Komisaun Investigasaun Internasionál, no halo advokásia hodi estabelese tribunál hodi julga kazu violasaun grave 1999.

Iha 2001, HAK dezenvolve tan fali servisu hodi hari’i “Uma Povu” (rumah rakyat) iha rejiaun 3 (Baucau, Maubisse no Maliana). Uma ne’e funsiona nu’udar fatin atu povu sira bele mai hato’o no hetan informasaun, konsulta no buka hetan dalan atu rezolve sira nian preukupasaun ruma, tanba iha momentu ne’ebé estrutura governu Timor-Leste seidauk existe no administrasaun ONU nian ladun hetan asesu di’ak husi povu. Existensia “Uma-Povu” ne’e depois gradualmente hahu reduz bainhira Governasaun Timórense hahu estabelese no funsiona to’o distritu sira.

Iha prosesu hari’i estadu Timor-Leste, HAK mós hala’o kna’ar importante ba prosesu ne’e. Hahu husi Konsellu Konsultativa ne’ebé nudar orgaun ba konsultasaun Reprezentante Sekretariu Jerál ONU nian (Sr. Sergio Viera de Mello), momentu ne’eba HAK nu’udar membru ida mós ba konsellu ne’ebé ativu fo’o opiniaun ba desizaun Administrasaun ONU hodi hahu prosesu hari’i estadu Timor-Leste. 

No iha prosesu Asembleia Konstituinte, HAK aleinde ativu hala’o edukasaun kona-ba sivika no eleitoral no mós ativu konsulta ho povu hodi elabora esbosu konstituisaun husi prespetiva direitu umanus hodi submete asembleia konstituiante.

Iha kontextu dezenvolvimentu estadu “nurak” ne’e, HAK ne’ebé mós nu’udar komponente ida ba prosesu libertasaun patria no hari’i estadu ne’e fó atensaun (fokus) ba akompañamentu prosesu dezenvolvimentu Estadu Timor-Leste hodi asegura estadu ne’e bele hakonu, promove no proteje direitu umanus bazeia ba prinsipiu “estado do direito e democratico”

Kna’ar akompañamentu ne’e mós nu’udar esforsu atu ajuda lideransa Estadu Timor-Leste kumpri ninia promesa iha “Magna Carta” ne’ebé hato’o iha Konferensia Piniche 1998, Portugal. Katak, Timor-Leste sei hahi no proteje direitu umanus liu husi ratifikasaun no implementasaun tratadu internasionál direitu umanus prinsipal. 

Nune HAK nian knaar ne’e sei realiza liu husi:
-     Habelar informasaun kona-ba prinsipiu direitu umanus no “estado do direito” (negara hukum), liu husi atividade kampaña no edukasaun oin-oin;
-    partisipa aktivu hodi kontribui hametin instituisaun estadu hodi sira bele hala’o knaar didi’ak ba direitu umanus, liu husi atividade monitórizasaun no advokásia;
-   kontribui ativu no tuir kbi’it ba ajuda rezolve problema ne’ebé estadu infrenta nu’udar problema heransa passadu no mós problema ne’ebé mosu tanba insufisiente husi sistéma estadu;
-         Haburas movimentu popular hodi defende no hakonu direitu umanus.

Durante ne’e, HAK hetan ona konfiansa hodi partisipa dezenvolve no solusiona asuntu estadu importante hanesan partisipa iha formasaun PNTL no F-FDTL, Komisaun Notaveis (rezolve problema petisionariu 2006), Komisaun Dialog Loro monu no Lorosa’e (2007), ajuda buka solusaun ba veteranu,...nsst.