Bemvindu mai Vizita Pájina Ofisiál Blog, Asosiasaun HAK Timor-Leste. Hodi Haree Informasaun no Publikasaun Asuntu Lian Direitus Umanus. Iha Seitór Agrikultura, Bee Moos, Edukasaun, Justisa, Justisa Pasadu, Kazu Rai, Seguransa, Saúde no Stolen Children/Labarik Lakon. |Asosiasaun HAK| Rua.Karketu Mota Ain, Nu.08, Fárol, Dili, Timor-Leste |Kontaktu : +670-77257676|Email : info.asosiasaunhak@gmail.com|
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
HAK Entrega Livru Justisa Lia Loos ba Sentru Xanana Gusmao Reading Room Ingles
HAK Entrega Relatoriu Publikasaun Pizaun Kona-ba Direitu Prizioneirus asesu Justisa Formal ba VIII Governu Konstitusional
Formasaun Kartaun Pontuasaun Komunidade "KPK" iha Munisipiu Manufahi foku ba Bee ba Feto
Grupu Toos nain iha Raemea, produsaun hortikultura
Sei Prosesu...

Metodolójia Edukasaun Direitus Umanus

Sunday, August 11, 2019

HAK, Lansa Relatóriu Anuál Lian Direitus Umanus no Buletin Lian Agrikultura Periode 2018


Dili -2 Agostu, Asosiasaun HAK, lansa  Relatóriu Anuál HAK nian ba Periode 2018 ho ninia topiku “Lian Direitus Umanus no Buletin Lian Agrikultura, (TAPSA) Tranzisaun Agroekolójia Ba Soberania Ai-han ”. Aprezentasaun husi Diretór Ezekutivu HAK, Manuel Monteiro Fernandes.
Iha relatóriu ne’e HAK fokú liu ba iha seitór Agrikultura, tanba tuir realidade deskobrementu monitórizasaun husi HAK durante tinan ida nia laran, iha seitór agrikultura mak sai problema krusial .Aleinde ne'e HAK aprezenta mós dadus  Gráfiku analiza husi HAK, kona-ba pakote Alokasaun Orsamentu Jerál  Estadu iha Seitór Agrikultura no Peska.

Husi relatóriu ne’e, fó sai faktus monitórizasaun HAK nian, ba iha situasaun Direitus Umanus iha munisípiu 6 (Ainaro, Aileu, Dili, Ermera, Baucau, no Viqueque) iha setór sira hanesan, Siguransa, Justisa Pasadu, Edukasaun, Saúde no Agrikultura.

Objetivu Atu divulga no desimina rezultadu monitórizasaun asuntus Direitus Umanus,tuir deskobrimentu HAK nian iha munisípiu 6 ne'ebé mak mensiona iha leten. Ba komunidade em jerál no parte interesada sira,  atu halo advokásia ho parte interesada sira ho nia finalidade hodi hadi'ak liu tan situasaun Direitus Umanus iha nasaun Timor-Leste .

Aleinde husi lansamentu ne’e mós hetan intervensaun kona-ba situasaun Direitus Umanus em jerál husi Provedora Adjunta PDHJ Timor Leste, liga ho intervensaun sira husi xavi instituisaun akademia, dekanu fakuldade agrikultura husi universidade nacional timor lorosae UNTL, Autoridade Lokál Xefe Suku, NGO sira husi Diretór Kdadalak Sulimutuk (KSI) no Diretór Permakultura Timor Leste , ne’ebé mak koalia kona-ba seitór agrikultura rai laran.
Partisipasaun iha lansamentu ne’e, Provedora Adjunta Direitus Umanus PDHJ, reprejentante Gabinete de Apoio Socidade Civil-GPM VIII, Autoridade Lokál, inklui Ajénsia sira, Sosiedade Sivíl no Media Nasionál sira. Programa ne’e hetan Apoiu husi, Gabinete de Apoio Socidade Civil-GPM VIIIMisereorCCFD-Terre Solidaire, & AFD-Agence Française de Développment no Implementasaun husi Asosiasaun HAK. Fatin: Salaun Asosiasaun HAK, Farol

#HAK Preokupa Produsaun Hare Menus !
 
Fontes : RTTL Live

#Lee Mós husi Fontes Seluk, Media TAFARA

#Link Download : 
➠Relatóriu Final HAK, Lian Direitus Umanus Fulan Janeiru-Dezembru-2018.
➠Relatóriu Final HAK, Buletin Lian Agrikultura-2018.
➠Versaun Tetum
➠Versaun English






Thursday, March 21, 2019

KAK –Presiza Kontribuisaun ONG Kombate Korrupsaun

Dili: Komisáriu komisaun  Anti-Corrupção (CAC) Sérgio Hornai dehan, kontribuisaun organizasaun naun governamentál (ONG) nia kontribuisaun importante tebes atu kombate korrupsaun iha Timor-Leste.

Komisáriu (KAK) dehan kestaun me’e, bainhira kumpre konvite Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) nian hodi halo diskusaun kona-bá priodade (KAK) iha  iha prevene no kombate korrupsaun iha Timor-Leste no perfektiva  KAK nian ba iha projetu Lei Anti-Korrupsaun (LAK) ne’ebé oras ne’e iha ona meja parlamentu Nasionál.

Sérgio Hornai espresa ninian  gratidaun ba servisu na’in NGO Forum sira nian hodi konvida nia ba partilla informasaun kona-bá KAK nia servisu no espera bele koopera hamutuk iha luta koilektivu kontra korrupsaun.

“Kooperasaun entre KAK ho Forum ONG nu’udar meius ida importante atu konsolida instituisaun nia ezisténsia iha luta kontra korrupsaun,” dehan nia iha Kaikoli, foin lalais ne’e.
Iha fatin hanesan, Direitór FONGTIL Daniek do Santos Carmo hatete katak diskusaun ida ne’e hanesan dala ida hodi servisu hamutuk entre KAK ho FONGTIL nu’udar parseira iha luta kontra korrupsaun.

Fontes : Jornal Independente (14/03/18)

Friday, March 01, 2019

Fila ba deputadu iha PN, Sosiedade sivíl konsidera CNRT proteje Kalbuadi


Sosiedade sivíl hanesan Asosiasaun Hak konsidera, desizaun eis Ministru Turizmu, Francisco Kalbuadi Lay, hodi fila ba deputadu iha Parlamentu Nasionál (PN) ne’e, hanesan protesaun husi partidu polítika CNRT, hodi dada prosesu judisiáriu ba Kalbuadi Lay.

Dirtetór Ezekutivu Asosiasaun HAK Manuel Monteiro hateten, Sosiedade Sivíl dúvida ho polítika ukun na’in sira iha Timor-Leste.

“Hanoin ho prezensa Francisco Kalbuadi Lay iha Parlamentu Nasionál hodi deklara prontu koopera ho justisa ne’e di’ak, maibé deklarasaun polítika ne’e tenki prova ho asaun sira, tanba depois desizaun husi partidu ninian fó fila kna’ar foun ne’e mak sai dúvida ba ita bele iha protesaun polítika husi partidu rasik ba señor ida ne’ebé mak ita temi dadauk (Kalbuadi), nune’e hakleur prosesu judisiáriu ne’ebé mak atu la’o ba señor ne’e”, hateten Manuel Monteiro ba Jornalista GMN iha nia kna’ar fatin Farol Díli, Tersa (26/02/2019).

Nia afirma, dezde tinan 2012 to’o agora, kazu miliaun USD 50 mak prosesu pendente hela, maibé sé aumenta tan kazu foun kada loron, iha tan kazu 25 mak rejistu iha Ministéiriu Públiku, signifika katak, kazu aumenta, no lider hotu se hakarak prosesu kazu sira iha tribunal la’o di’ak, sira tenki kontribui, enkuantu sira-nia membru ida ka lider ida iha indikasaun konflitu ho lei, tenki koopera ho justisa, ho modelu kooperasaun mak hanesan, labele prega fali kna’ar foun ba ema ne’e, enkuantu nia prosesu ne’e sei la’o hela iha tribunal.

“Husik ba tribunal hasoru nia, enkuantu nia los ou sala, ne’e prova iha tribunal, tanba so tribunal mak prova ema ida sala ka la sala, enkuantu la sala, mak ema ne’e mós iha direitu ida atu kontesta fila fali ba tribunal ida ne’ebé mak aas liu, hodi fó fila-fali nia direitu ida naran di’ak ka hamorin fali naran”, relata Manuel .

Nia haktuir, importante lider hotu tenki koopera malu, mesmu iha artigu 69 konstituisaun da republika ko’alia konaba prinsípiu separasaun poderes, maibé iha esplikasaun tuir mai katak, iha prátika orgaun Estadu nian ne’e, interdependensia ba malu.

“ Nune’e iha ajenti ruma no ema ruma ne’ebé konflitu ho lei, halo problema ho lei, ba fila-fali orgaun soberanu ida bele taka dalan prosesu husi orgaun soberanu ida seluk, liu-liu tribunal”, subliña Manuel. FRETILIN konsidera “drama polítika” Nune’e mos, bankada Frente Revolucionário do Timor-Leste Independente (FRETILIN) iha Parlamentu Nasional (PN) konsidera prezensa deputadu husi bankada Congresso Nacional Reconstrução de Timor (CNRT), Francisco Kalbuadi Lay iha PN hanesan drama polítika ida, tanba ta’uk hatán iha tribunal nu’udar sidadaun bai-bain.

“Ha’u reseiu buat ida, bainhira deputadu Francisco Kalbuadi Lay aktivu iha PN hanesan deputadu titular, hodi deklara prontu atu koopera ho justisa konsidera palhaçada ou drama polítika ida, tanba ta’uk ba hatán iha tribunal nu’udar sidadaun bai-bain”, deputadu bankada FRETILIN, Joaquim dos Santos ba jornalista sira iha PN, Tersa (26-02-2019).

Nia akresenta, maski hetan ona notifikasaun husi tribunal, Kalbuadi sai hanesan deputadu aktivu iha PN, tanba ne’e justisa tenki hasa’i imunidade iha PN, maibé sé PN vota kontra nia (Kalbuadi-red) sei la ba hatán tuir konstituisaun RDTL, artigu 113 no 114 katak, titular ruma atu hetan kondenasaun husi Ministériu Públiku (MP) tenki liu tinan 5.

“Tuir loloos primeiru no treseiru notifikasaun ne’e deputadu refere (Kalbuadi-red) la obedese, laiha razaun aprezenta ba MP katak, seidauk akontese ida ne’e la obedese ba orgaun judisiáriu, maibé polémika la’o tiha derepenti deputadu refere aktivu sai hanesan deputadu bai-bain, ne’e hanesan atu uza PN sai abrigu atu hasoru sistema justisa”, haktuir deputadu bankada FRETILIN ne’e.

Nia akresenta, nasaun Timor-Leste labele moris ho situasaun ida hanesan ne’e, tanba sidadaun hotu hakarak koopera ho justisa, nune’e Kalbuadi Lay mós tenki tuir regras no prosesu justisa.

“Timor-Leste labele moris hanesan ne’e, sidadaun hotu hakarak koopera ho justisa, nune’e ba tuir prosesu ou regras tiha lai, labele órgaun soberanu ida bolu ita, ita la ba, maibé ita mai fali iha órgaun soberanu PN, hein PN desidi foti ka la foti imunidade”, haktuir Joaquim dos Santos.

Antes ne’e, deputadu Francisco Kalbuadi Lay Rekoñese simu duni notifikasan husi Prokuradór Jerál Repúblika (PJR) no Aujenti husi Timor-Leste signifika la’os hala’i husi prosesu justisa, maibé ba halo tratamentu saúde iha estranjeiru.

“Hafoin ha’u simu notifikasaun husi PJR, ha’u mós hakerek karta ofisial ba PJR katak, ha’u iha asuntu partikular ne’ebé atu trata no atu halo tratamentu saúde iha estranjeiru, depois iha karta seluk haruka fali ba ha’u nia Prezidenti CNRT, Kay Rala Xanana Gusmão husu atu fó autorizasaun hodi hatán ba prosesu inkéritu no bainhira aujenti husi Timor-Leste, halo tratamentu saúde, iha mós notifikasaun foun atu halo kapturasaun, tanba kondisaun moras hela, maibé sei la subar-an iha imunidade nia okos no prontu atu koopera ho seitor justisa no prontu atu ba presta deklarasaun iha MP”, klarifika Kalbuadi.

Tuir konstituisaun RDTL, artigu 113 sita katak, wainhira membru Governu ida akuzadu loloos ba krimi, ne’ebé bele simu kastigu iha kadeia boot liu tinan rua, tenke para hala’o servisu atu bele foti prosesu no krimi ne’ebé simu kastigu iha kadeia to’o de’it tinan rua, PN maka sei tesi kona-bá membru Governu ne’e bele para nia kna’ar karik, ka la’e.

Alende ne’e tuir artigu 114 sita mós katak, membru Governu ida labele detidu ka dadur wainhira PN seidauk fó lisensa, bele de’it wainhira nia halo krimi ne’ebé bele simu kastigu ida ho limiti máximu boot liu tinan rua ka ema ka’er rasik ho liman.oly/ety

Fontes : gmntv.tl/id/

Friday, February 22, 2019

HAK-Husu Japaun Tau Matan Vítima Segundu Guerra Mundiál

Dili-Asosiasaun HAK, koopera  hamutuk  ho Asia Justice and Rights (AJAR),  Asosiasaun Chega ba ita (ACBIT), Estudante Universidade da Paz (UNPAZ), Moviementu  Estudante Timór lorosa’e (UNTL),no  Klibur Estudante Fatululik  (KESFAT), mobilza espestasaun ida katak,  bele habelar tan istória pasadu  segundu Guerra Mundiál hodi husu ba militár Japaun konsidera Feto Timór  iha tempu okupasaun. 

Pedidu ne’e liu husi semináriu ida ho objetivu  atu fó hanoin fila ba jerasaun  foun sira katak, luta ba ukun rasik aan  lalo’os ne’e ultra pasa funu bo’ot tolu. Iha okupasaun kolonializmu portugués,okupasaun militár Japaun durante 1942-1945 no okupasaun militár rejime Soeharto.

“Husi militár Japaun  nian, maske ho durasaun ne’ebé badak, maibé hodi vítima , povu Timór  sai lubuk ida liu-liu avo feto  sira iha tempu  ne’eba hetan violasaun seksúal ne’ebe grave, liu-liu termos Japaun  ne’ebe hanaran Lioão, katak atan Seksúal”. Terus bo’ot  ne’e maka, vítima na’in rua dulu  (20) ne’ebe iha  ami nia peskiza nain sanulu (10) mate tiha ona, sira mate ho laran susar , ho laran triste  tanba sira la husu buat barak  maibé sira  husu de’it justisa no lia lo’os ,” hatutan nia.

Iha rekoñesementu ba sira nia sofrementu, tanba sira moris susar kanek todan, familia balun prega liafuan aat  sira dehan  feto aat. Entaun, sira dehan katak, sira la presiza osan ,sasan , maibé sira presiza rekoñesementu ba sira nia sofrementu.

Tanba kontinua husu atu luta ba justisa no lia lo’os  ba governu, estadu, atu kontinua husu ba belun Japaun ne’ebe agora dadauk hanesan amigo di’ak Timór nian, maibé labele sai amigo di’ak enkuantu la rekoñese aan aktu ka hahalok  pasadu sira ne’ebe husik hela sofrementu  kanek bo’ot ba povu Timór.

Vítima sira ne’e kuaze iha munisípiu  13, maibé sira ne’e iha korazen  atu fó sai istória moruk ne’e maka sira na’in 20 de’it .

“Ha’u fiar katak , avo sira barak sai vítima  ba militár Japaun ninian . Maibé, sira na’in 20 maka iha korazen fó sai sasin, avo sira fó sasin oinsá maka militár  Japaun sira halo ba sira katak, avo  ami feto  ne’e maka hahoris ema mane, maibé tanba sa maka ema mane ne’e  halo ami hanesan animal,” dehan nia.
Husi : Cristina Ximenes
Fontes : publika husi jornal Independen (21/02)



Kazu Omesídiu Sai Prémeiru Lugár iha Rai Laran

Dili-Tuir dadus husi Asosiasaun HAK hatudu katak,  kazu sira ne’e la’o iha rai laran, liu-liu kazu omesídiu maka okupa prémeiru lugár, tanba husi hun ida abut istória metan la tuur iha nia fatin.

“Saida maka la’o iha ita nia komunidade, rama ambon semo ba mai, kazu omesídiu tuir dadus HAK, okupa númeru ida, ne’e ema oho ema, la tauk hanesan ema oho animal. Ne’e tanba mai husi hun ida,  ita nia abut istória metan ita la hatuur iha nia fatin”.

Diretór  Ezekutivu Asosiasaun HAK, Manuel Monteiro Fernandes  hateten lia hirak ne’e  ba jornalista sira, hafoin partisipa semináriu  nasionál  ho tema hatene istória “Eskravidaun Seksuál” iha segundu Guerra Mundiál  hodi kontinua luta ba lia lo’os no justisa.
Eventu hodi kompleta komemorasaun loron invazaun militár  japaun mai Timór ba dala 76 iha loron 20 fulan Febreiru 1942-1945 no 20 Febreiru 2019 iha salaun (UNPAZ), Dili, Kuarta (20/02).
Nia hatutan kazu segundu lugár maká hanesan kazu  violasaun seksuál liga ho avo sira terus iha segundu Guerra Mundiál  to’o ohin loron, mane sira sei  kontinua halo ba feto sira  hanesan ne’e ho violasaun seksuál.
Tanba ne’e, estadu tenke rekoñese katak, aktu sira pasadu ne’e aktu ida ne’ebe bo’ot ba violasaun  ka krime ne’ebe bo’ot, tenke halo iha ninia fatin,, tenke trata tuir dalan justisa ne’ebe iha Konstituisaun RDTL.
“Ita iha kódiku  penál,  ita iha kódiku  prosesu  penál sira ne’e tenel prosesa.  Bainhira prosesa ona, ha’u fiar katak ema hotu tauk. Ita  dehan katak,tenke haforsa lei. Tanba lei dehan  krime sira ne’ebe  hakotu ema nia vida, hatun ema nia dignidade tenke posesa,” tenik nia.
Husi : Cristina Ximenes
Fontes : publika husi jornal Independen (21/02)


Sosiedade Sivíl Kestiona Servisu Ministériu Públiku (MP)

Sosiedade Sivíl sira hanesan, Asia Justice and Right (AJAR), no Asosiasaun HAK, kestiona servisu Ministériu Públiku (MP), nian ne’ebé to’o agora la halo notifikasaun ka akuzasaun hasoru autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse (RAEOA), maske Câmara de Contas deklara ona katak, autoridade RAEOA halo infrasaun finanseira hodi halakon osan Estadu nian.
Sosiedade sivíl mos husu ba Ministériu Públiku (MP) atu halo esplikasaun ba públiku kona ba tanba saida mak la halo akuzasaun ba Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oe-cusse Ambeno (RAEOA), ne’ebé akuzadu iha infrasaun finanseira.
Diretur Ezekutivu Asia Justice and Rigth (AJAR),  Jose Luis Oliveira, hateten, sosiedade sivíl konsidera krítika bankada CNRT ba  Ministériu Públiku ne’ebé la halo akuzasaun hasoru autoridade RAEOA iha infrasaun finanseira ne’e razaun, tanba kazu refere dada  tempu kleur demais ona.
“Ha’u hanoin iha razaun, ita nia jutisa, liu-liu iha Ministériu Públiku  ne’e mós dala barak povu kbi’it la’ek ne’ebé senti diskriminadu iha ninia prosesu, iha situasaun agora hanesan ne’e, ema iha dezeju bo’ot ba tribunal sira atu bele fó justisa ba sira, maibé dala barak prosesu ne’e ema senti  hanesan la’o diskriminativu oituan, politizadu oituan. Tanba ida ne’e ha’u hanoin buat ida ne’e iha  razaun”, dehan Jose ba Jornalista GMN iha Universidade da Paz Usindo Díli, Kuarta (20/02/2019).
José Luis Oliveira haktuir, presiza tebes Ministériu Públiku atu foti medidas, atu hametin nafatin kredibilidade, konfiansa povu nian ba situasaun ida ne’e.
Tuir José Luis Oliveira, deputadu sira lamenta, tanba kazu ne’e bo’ot, no kleur ona, entaun  povu mós lamenta no senti katak, tribunal ne’e la funsiona ho di’ak atu fó justisa.
“Tuir prinsípiu, ema tenki hetan prosesu ne’e  hanesan katak, ida ne’ebé mak la’o uluk bazea ba lei ka lae. Mai ha’u situasaun ida ne’e presiza tebes, atu parte Ministériu Públiku halo komunikasaun ba públiku, prosese ne’e la’o to’o ne’ebé? la’os ko’alia kona ba substansia  husi kazu  ne’e, maibé esplika para ema bele hatene prosesu ne’e la’o oinsa, no sira hetan difikuldade saida? Agora dadaun ita bele dehan katak, husi perspetiva direitu humanu, direitu povu nian atu hatene lolos  informasaun, ne’e violadu hela husi tribunal, tanba la halo esplikasaun”, relata Luis Oliveira.
Entretantu, Diretór Asosiasaun Hak mós esklarese, Estadu Timor-Leste ne’e, Estadu direitu katak, Estadu funsiona tuir lei ba se de’it, ne’ebé mak hatene aktu violasaun ruma kontra lei, tenki hato’o keixa, no ba kazu dadauk CNRT  sira levanta katak, Ministériu Públiku la halo akuzasaun ba aktu sira ne’ebé mak iha indikasaun korupasaun, entaun la sala  hanesan sidadaun organizasaun ida, no instiuisaun ruma bele partisipa keixa ba iha   tribunal,  hodi prosesa kazu ne’e, atu nune’e  ema hotu hatene’e katak, aktu ne’e viola duni lei.
“Ita hotu  la tolera hahalok sira ne’ebé mak kontra lei, tanba prinsípiu Estadu, de direitu, nune’e mós kazu sira ne’ebé akontese iha tempu pasadu, no ita hotu iha lei nia okos hanesan, la fó biban ba se de’it atu komete sala, liu-liu ba sira ne’ebé komete krime  korupasaun ne’e inimigu  povu ninian”, katak Manuel.oly

Fontes : GMN-TV (Media Online- 21/02/2019

Tuesday, February 12, 2019

(ONG) HAK Rekomenda Hasai Konsuladu Deznesesáriu

Dili-Vise diretór Asosiasaun HAK, Sisto dos Santos, rekomenda ba governu atu hasai Konsuladu Embaixada Timor Deznesesáriu ne’ebe estabelese ona iha rai liur.

“Konsuladu balu ne’e maka ladun fo benefisiu ba Timor-oan, presiza ita hasai, atu asegura mós ita nia gastus orsamentu estadu nian, nune’e mós Embaixadór balun ita mós ladun hatene lolos sira nia programa mais kongkretu ne’e saida.” Nia dehan iha ninia kna’ar fatin, Farol, segunda (11/02)

Nia sujere, governu presiza halo avaliasaun profundu no parlamentu nasionaál presiza inisia fiskalizasaun mais adekuadu ba servisu konsuladu no Embaixada reprezenta Timor Leste iha rai liur, tanba deskobre katak iha konsuladu balu la dun halo’o ninia knar ho di’ak.

Tuir nia, lolos papel konsuladu no Embaixada atu promove Timor Leste iha rai liur no kria relasaun di’ak , maibe realidade, iha de’it Embaixada no konsuladu ida rua maka halo, restu hosi ne’e laiha, enkuantu kada tinan estadu sempre aloka orsamentu ba ida ne’e.

“Tanba dala ruma ita haruka konsuladu ida ba, sira lori sira nia familia ba hotu, estadu tau matan ba sira nia oan, sira nia familia sira, selu uma, maibe fo benefisiu ba ita nia povu injeral ne’e saida? Tanba sira reprezenta ita iha ne’eba, sei povu senti ladun iha benefisiu, tanba saida maka mantein gastus osan ne’ebe boot,” nia lamenta.

Mesmu hanesan ne’e, nia apresia ho servisu Embaixadór Timor nian iha Austrália, ne’ebe asume ninia knar ho responsabilidade relasaun ho problema mina nian iha altura ne’eba, nune’e mós Embaixadór Timor nian iha Xina, ne’ebe halo relasaun di’ak ho Estadu Xina ikus mai kada tinan sempre haruka Timor oan spesifiku Xefe suku sira, tuir estudu komparativu. (Ven)

Fontes : Públika husi Jornal Timor Post, Edisaun (12/02)