Rai,
direitu fundamentu ba sidadaun sira hotu ninia moris no mate. Iha dokumentu
legál hot-hotu, Konstituisaun da Repúblika, artigu 9 ne’ebé simu instrument
internasionál sira hanesan ita ninia lei.
Nune’e iha Juñu 2003, ita ninia Estadu ratifika tiha ona Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, sosiál no Kultural (1966).
Rai nu’udar elementu inportante ida ba ema nia moris hanesan rekuiñese iha Lei Internasionál sira ne’ebé Timór-Leste ratifika ona. Katak ema hotu iha direitu bá nivél moris ne’ebé garante isin di’ak no prosperiedade ba nia-an no nia famillia (DUDU, art. 25.1) No iha parte seluk Estadu rekoñese direitu ema hotu nian atu hetan nivél moris nian ne’ebé adekuadu ba nia-an no nia famillia ne’ebé di’ak ba bei-beik (ICESCR, art. 11.1).
Nune’e iha Juñu 2003, ita ninia Estadu ratifika tiha ona Konvensaun Internasionál kona-ba Direitu Ekonómiku, sosiál no Kultural (1966).
Rai nu’udar elementu inportante ida ba ema nia moris hanesan rekuiñese iha Lei Internasionál sira ne’ebé Timór-Leste ratifika ona. Katak ema hotu iha direitu bá nivél moris ne’ebé garante isin di’ak no prosperiedade ba nia-an no nia famillia (DUDU, art. 25.1) No iha parte seluk Estadu rekoñese direitu ema hotu nian atu hetan nivél moris nian ne’ebé adekuadu ba nia-an no nia famillia ne’ebé di’ak ba bei-beik (ICESCR, art. 11.1).
Nune’e,
ema atu iha nivél moris ne’ebé adekuadu, presiza iha uma ne’ebé adekuadu,
produsaun ai-han ne’ebé natoon, saúde no edukasaun ne’ebé di’ak. Bainhira ema
ida presiza hela fatin ne’ebé adekuadu no produsaun ai-han natoon, presiza rai
naton ho nia statutu klaru ba nia hodi bele dezemvolve nia moris.
Maibé saida mak akontese iha ita nia rain, rai Estadu nian transforma fali ba kompainia sira. Artigu 54 Konstituisaun da
Repúblika ne’ebé regula kona-ba Direitu ba propriedade privadu no Artigu 58
Konstituisaun da Repúblika ne’ebé koalia kona-ba Direitu ba Uma. Download Relatóriu Final, Faktus Lian Direitus Umanus-2017 !