Direitu ba Moris, Liberdade no Siguransa ba an-rasik, no atu la
hetan tortura, tratamentu ka kastigu kruél, dezumanu no degradante, ne’e
nu’udar direitu fundamentu ida ne’ebé maka ema ida-idak iha, hetan
rekoñesimentu iha lei internasionál (ART, 6 no 7 KIDSP) ne’ebé mak Timor-Leste
ratifika ona.
Hanesan Estadu parte ba Konvensaun ne’e, iha obrigasaun hodi proteje sidadaun sira nia direitu liu husi institusaun no enkuadramentu legál sira. Iha Timór-Leste, tuir konstituisaun RDTL artigu 147, aliña 1, PNTL sei defende legalidade demokrátiku no garante sidadaun sira nia Siguransa internu, no F-FDTL mak garante independénsia nasionál, integridade teritorál, liberdade no populasaun nia siguransa hasoru agresaun ruma husi externa tuir lei (artigo 146, aliñia 2 Konstituisaun da Repúblika).
Iha kontestu Timór-Leste durante tinan 2017, Estadu liu husi institusaun kompetente hanesan PNTL hala’o sira nia obrigasaun hodi hakonu direitu hirak ne’ebé konsagradu ona iha Lei. Atu hatene lolos Relatorio iha tinan 2017, iha setor seguransa kompletu ho grafiku bele download iha link ne'e ! Download Relatoriu Final, Faktus Lian Direitus Umanus-2017 !
Hanesan Estadu parte ba Konvensaun ne’e, iha obrigasaun hodi proteje sidadaun sira nia direitu liu husi institusaun no enkuadramentu legál sira. Iha Timór-Leste, tuir konstituisaun RDTL artigu 147, aliña 1, PNTL sei defende legalidade demokrátiku no garante sidadaun sira nia Siguransa internu, no F-FDTL mak garante independénsia nasionál, integridade teritorál, liberdade no populasaun nia siguransa hasoru agresaun ruma husi externa tuir lei (artigo 146, aliñia 2 Konstituisaun da Repúblika).
Iha kontestu Timór-Leste durante tinan 2017, Estadu liu husi institusaun kompetente hanesan PNTL hala’o sira nia obrigasaun hodi hakonu direitu hirak ne’ebé konsagradu ona iha Lei.