Bemvindu mai Vizita Pájina Ofisiál Blog, Asosiasaun HAK Timor-Leste. Hodi Haree Informasaun no Publikasaun Asuntu Lian Direitus Umanus. Iha Seitór Agrikultura, Bee Moos, Edukasaun, Justisa, Justisa Pasadu, Kazu Rai, Seguransa, Saúde no Stolen Children/Labarik Lakon. |Asosiasaun HAK| Rua.Karketu Mota Ain, Nu.08, Fárol, Dili, Timor-Leste |Kontaktu : +670-77257676|Email : info.asosiasaunhak@gmail.com|
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
HAK Entrega Livru Justisa Lia Loos ba Sentru Xanana Gusmao Reading Room Ingles
HAK Entrega Relatoriu Publikasaun Pizaun Kona-ba Direitu Prizioneirus asesu Justisa Formal ba VIII Governu Konstitusional
Formasaun Kartaun Pontuasaun Komunidade "KPK" iha Munisipiu Manufahi foku ba Bee ba Feto
Grupu Toos nain iha Raemea, produsaun hortikultura
Sei Prosesu...

Metodolójia Edukasaun Direitus Umanus

Friday, January 25, 2019

Manuel Monteiro Husu Lider Istóriku Hatudu Lisaun Di’ak Ba Jerasaun Foun

                           
DILI, (TATOLI) – Ativista direitu ema-nian atuál Diretór Fundasaun Direitu Ema-nian no Justisa (Yayasan HAK), Manuel Monteiro, sujere ba lider istóriku sira atu husik hela lisaun di’ak ba jerasaun foun sira atu banati tuir.
“Sira tenke husik hela buat ne’ebé di’ak mai ita. Agora ita hatutan oinsá enkuantu sira rasik rai hela polítika ódiu no vingansa ba malu. Ne’e sei buras no sei aat liu-tan iha jerasaun foun sira nia moris”, Monteiro ba Tatoli iha nia kna’ar fatin Faról, tersa ne’e relasiona ho laiha estabilidade polítika entre lider istóriku sira.
Tuir nia se lider istóriku sira husik hela lisaun di’ak ba jerasaun foun maka entre sira ne’e rasik la presiza iha intermediáriu, maibé sira rasik maka tenke iha fuan boot atu buka malu hodi hakotu situasaun inserteja polítika ne’ebé maka iha.
“Bainhira ida ne’e maka sira hakotu ona, maka husik hela lisaun di’ak mai ita atu kontinua sira nia rotan ukun ninian ba ukun ida ne’ebé maka demokrátiku, ukun ida ne’ebé maka respeitu lei, ukun ida ne’ebé maka tane aas valór umanidade no valór solidariedade ba malu”, Manuel haklaken.
Nia haktuir inserteja polítika ne’e mosu, tanba orgaun soberania sira la haree didi’ak artigu 69 Konstituisaun Repúblika (prinsípiu separasaun poder).
Nia dehan bele iha separasaun poder maibé iha interdependénsia ba malu, tanba ne’e, kuandu deskorda buat balun ne’ebé liga ba asuntu nasionál, ne’e la signifika katak sira atu hamosu impase polítika, maibé fó atensaun ba malu hodi kuida asuntu nasionál.
“Atu rezolve kestaun ida ne’e, orgaun soberania sira maka tenke halo komunikasaun polítika di’ak ba malu hodi hatán de’it ba interese povu nian. Labele hamosu polítika ódiu no vingansa iha orgaun Estadu sira. Polítika ódiu vingansa ne’e sei rezulta povu sai vítima”, tenik.
“Ba ami, fukun boot ne’e maka kandidatu membru Governu na’in sia (ida rejigna-án ona) ne’ebé maka seidauk simu tomada pose. Tanba ne’e, husu ba nai ulun sira atu deskuti diskute didi’ak, nune’e solusiona lalais”, Manuel salienta.
Jornalista: Xisto Freitas
Editora: Rita Almeida