Bemvindu mai Vizita Pájina Ofisiál Blog, Asosiasaun HAK Timor-Leste. Hodi Haree Informasaun no Publikasaun Asuntu Lian Direitus Umanus. Iha Seitór Agrikultura, Bee Moos, Edukasaun, Justisa, Justisa Pasadu, Kazu Rai, Seguransa, Saúde no Stolen Children/Labarik Lakon. |Asosiasaun HAK| Rua.Karketu Mota Ain, Nu.08, Fárol, Dili, Timor-Leste |Kontaktu : +670-77257676|Email : info.asosiasaunhak@gmail.com|
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
HAK Entrega Livru Justisa Lia Loos ba Sentru Xanana Gusmao Reading Room Ingles
HAK Entrega Relatoriu Publikasaun Pizaun Kona-ba Direitu Prizioneirus asesu Justisa Formal ba VIII Governu Konstitusional
Formasaun Kartaun Pontuasaun Komunidade "KPK" iha Munisipiu Manufahi foku ba Bee ba Feto
Grupu Toos nain iha Raemea, produsaun hortikultura
Sei Prosesu...

Metodolójia Edukasaun Direitus Umanus

Friday, March 01, 2019

Fila ba deputadu iha PN, Sosiedade sivíl konsidera CNRT proteje Kalbuadi


Sosiedade sivíl hanesan Asosiasaun Hak konsidera, desizaun eis Ministru Turizmu, Francisco Kalbuadi Lay, hodi fila ba deputadu iha Parlamentu Nasionál (PN) ne’e, hanesan protesaun husi partidu polítika CNRT, hodi dada prosesu judisiáriu ba Kalbuadi Lay.

Dirtetór Ezekutivu Asosiasaun HAK Manuel Monteiro hateten, Sosiedade Sivíl dúvida ho polítika ukun na’in sira iha Timor-Leste.

“Hanoin ho prezensa Francisco Kalbuadi Lay iha Parlamentu Nasionál hodi deklara prontu koopera ho justisa ne’e di’ak, maibé deklarasaun polítika ne’e tenki prova ho asaun sira, tanba depois desizaun husi partidu ninian fó fila kna’ar foun ne’e mak sai dúvida ba ita bele iha protesaun polítika husi partidu rasik ba señor ida ne’ebé mak ita temi dadauk (Kalbuadi), nune’e hakleur prosesu judisiáriu ne’ebé mak atu la’o ba señor ne’e”, hateten Manuel Monteiro ba Jornalista GMN iha nia kna’ar fatin Farol Díli, Tersa (26/02/2019).

Nia afirma, dezde tinan 2012 to’o agora, kazu miliaun USD 50 mak prosesu pendente hela, maibé sé aumenta tan kazu foun kada loron, iha tan kazu 25 mak rejistu iha Ministéiriu Públiku, signifika katak, kazu aumenta, no lider hotu se hakarak prosesu kazu sira iha tribunal la’o di’ak, sira tenki kontribui, enkuantu sira-nia membru ida ka lider ida iha indikasaun konflitu ho lei, tenki koopera ho justisa, ho modelu kooperasaun mak hanesan, labele prega fali kna’ar foun ba ema ne’e, enkuantu nia prosesu ne’e sei la’o hela iha tribunal.

“Husik ba tribunal hasoru nia, enkuantu nia los ou sala, ne’e prova iha tribunal, tanba so tribunal mak prova ema ida sala ka la sala, enkuantu la sala, mak ema ne’e mós iha direitu ida atu kontesta fila fali ba tribunal ida ne’ebé mak aas liu, hodi fó fila-fali nia direitu ida naran di’ak ka hamorin fali naran”, relata Manuel .

Nia haktuir, importante lider hotu tenki koopera malu, mesmu iha artigu 69 konstituisaun da republika ko’alia konaba prinsípiu separasaun poderes, maibé iha esplikasaun tuir mai katak, iha prátika orgaun Estadu nian ne’e, interdependensia ba malu.

“ Nune’e iha ajenti ruma no ema ruma ne’ebé konflitu ho lei, halo problema ho lei, ba fila-fali orgaun soberanu ida bele taka dalan prosesu husi orgaun soberanu ida seluk, liu-liu tribunal”, subliña Manuel. FRETILIN konsidera “drama polítika” Nune’e mos, bankada Frente Revolucionário do Timor-Leste Independente (FRETILIN) iha Parlamentu Nasional (PN) konsidera prezensa deputadu husi bankada Congresso Nacional Reconstrução de Timor (CNRT), Francisco Kalbuadi Lay iha PN hanesan drama polítika ida, tanba ta’uk hatán iha tribunal nu’udar sidadaun bai-bain.

“Ha’u reseiu buat ida, bainhira deputadu Francisco Kalbuadi Lay aktivu iha PN hanesan deputadu titular, hodi deklara prontu atu koopera ho justisa konsidera palhaçada ou drama polítika ida, tanba ta’uk ba hatán iha tribunal nu’udar sidadaun bai-bain”, deputadu bankada FRETILIN, Joaquim dos Santos ba jornalista sira iha PN, Tersa (26-02-2019).

Nia akresenta, maski hetan ona notifikasaun husi tribunal, Kalbuadi sai hanesan deputadu aktivu iha PN, tanba ne’e justisa tenki hasa’i imunidade iha PN, maibé sé PN vota kontra nia (Kalbuadi-red) sei la ba hatán tuir konstituisaun RDTL, artigu 113 no 114 katak, titular ruma atu hetan kondenasaun husi Ministériu Públiku (MP) tenki liu tinan 5.

“Tuir loloos primeiru no treseiru notifikasaun ne’e deputadu refere (Kalbuadi-red) la obedese, laiha razaun aprezenta ba MP katak, seidauk akontese ida ne’e la obedese ba orgaun judisiáriu, maibé polémika la’o tiha derepenti deputadu refere aktivu sai hanesan deputadu bai-bain, ne’e hanesan atu uza PN sai abrigu atu hasoru sistema justisa”, haktuir deputadu bankada FRETILIN ne’e.

Nia akresenta, nasaun Timor-Leste labele moris ho situasaun ida hanesan ne’e, tanba sidadaun hotu hakarak koopera ho justisa, nune’e Kalbuadi Lay mós tenki tuir regras no prosesu justisa.

“Timor-Leste labele moris hanesan ne’e, sidadaun hotu hakarak koopera ho justisa, nune’e ba tuir prosesu ou regras tiha lai, labele órgaun soberanu ida bolu ita, ita la ba, maibé ita mai fali iha órgaun soberanu PN, hein PN desidi foti ka la foti imunidade”, haktuir Joaquim dos Santos.

Antes ne’e, deputadu Francisco Kalbuadi Lay Rekoñese simu duni notifikasan husi Prokuradór Jerál Repúblika (PJR) no Aujenti husi Timor-Leste signifika la’os hala’i husi prosesu justisa, maibé ba halo tratamentu saúde iha estranjeiru.

“Hafoin ha’u simu notifikasaun husi PJR, ha’u mós hakerek karta ofisial ba PJR katak, ha’u iha asuntu partikular ne’ebé atu trata no atu halo tratamentu saúde iha estranjeiru, depois iha karta seluk haruka fali ba ha’u nia Prezidenti CNRT, Kay Rala Xanana Gusmão husu atu fó autorizasaun hodi hatán ba prosesu inkéritu no bainhira aujenti husi Timor-Leste, halo tratamentu saúde, iha mós notifikasaun foun atu halo kapturasaun, tanba kondisaun moras hela, maibé sei la subar-an iha imunidade nia okos no prontu atu koopera ho seitor justisa no prontu atu ba presta deklarasaun iha MP”, klarifika Kalbuadi.

Tuir konstituisaun RDTL, artigu 113 sita katak, wainhira membru Governu ida akuzadu loloos ba krimi, ne’ebé bele simu kastigu iha kadeia boot liu tinan rua, tenke para hala’o servisu atu bele foti prosesu no krimi ne’ebé simu kastigu iha kadeia to’o de’it tinan rua, PN maka sei tesi kona-bá membru Governu ne’e bele para nia kna’ar karik, ka la’e.

Alende ne’e tuir artigu 114 sita mós katak, membru Governu ida labele detidu ka dadur wainhira PN seidauk fó lisensa, bele de’it wainhira nia halo krimi ne’ebé bele simu kastigu ida ho limiti máximu boot liu tinan rua ka ema ka’er rasik ho liman.oly/ety

Fontes : gmntv.tl/id/