Dili-Sosiedade
Sivíl hanesan Judicial System Monitoring Program (JSMP) no Asosiasaun HAK, husu
ba Parlamentu Nasionál (PN) tenki prioritiza lei importante haat, Projetu Lei
Anti Korrupsaun, Lei Justisa Juvenil, Lei Orden Advogadu, no Lei Reparasaun
Nasionál ba Vitima iha Krime Pasadu.
Direitór
Ezekutivu (JSMP), Luis Oliveira Sampaio, hatete lei hirak ne’e importante tanba
interligadu diretamente ba interese povu nian. Ezemplu lei reparasaun nasionál ba vitima, persiza
atensaun intensivu, tanba vitima sira hein hela jsutisa ne’ebe justu sira.
“Hau nia hanoin lei hirak ne’e importante atu prioritiza, maibe atu halo ida ne’e ami rekomenda ba Prezidente
Parlamentu atu estabelese planu lejislativu nasionál ba V lejislatura nune’e
bele hatuur planu lejislativu, “dehan
Luis Sampaio ba jornalista sira segunda (04-02).
Nia
hatutan, atu (PN) realiza aprovasaun ba lei hirak ne’e ho fasil, prezidente
parlamentu nasionál tenke iha kualidade personalidade ne’ebe nakloke ba
Públiku, no iha integridade derije
orgaun soberanu nasionál inklui iha kapasidade jestaun komunikasaun
institusional ne’ebe diak.
“Hau
hanoin importante atu rona aspirasaun públiku, tenke iha kbi’it atu jere diferemsia
polítika no hatudu interese nasionál aas liu interese politiku,
no halo esforsu atu konvense partidu politiku
sira hodi bele kumpri sira nia promesa liu-liu atu halo knaar
fiskalizasaun, desizaun politiku no lejislativu ho efetivu liu, ” nia dehan .
Iha
Parte seluk, Direitór Ezekutivu Asosiasaun HAK, Manuel Monteiro Fernandes, husu
tenke jere ajenda parlamentu hodi
garantia implementasaun rejimentu.
Tamba
tuir nia observasaun implementasaun rejimentu parlamentu nasionál durante ne’e
ladun funsiona ho diak.
Nia
fo ezemplu, iha rejimentu mensiona, deputadu sira tama plenaria tuku 9:00 PM
maibe realidade deputadu balu mai tuku 11:00 , no tuku 12:00 fila ba almosu, la
fila mai ona parlamentu.
“Oinsa
mak kria situsaun ne’ebe maka konfortavel ba deputadu sira nia mandatu atu halo
servisu, tanba avaliasaun ne’ebe iha produtividade servisu parlamentu nasionál
durante ladun iha, sira abandona servisu
mak barak liu.”
Nia dehan, iha okaziaun ne’e, nia konkorda ho Luis Sampaio katak prezidente parlamentu mak tenke esforsu halo ajendamentu diskusaun ba lei refere konsideradu importante.
Nia dehan, iha okaziaun ne’e, nia konkorda ho Luis Sampaio katak prezidente parlamentu mak tenke esforsu halo ajendamentu diskusaun ba lei refere konsideradu importante.
Alende nia dehan (PNN) no membru deputadu sira persiza halo revizaun ba lei pensaun
vitalisia, tanba lei ne’e seidauk effektivu
mesmu halo ona preimeru revizaun
iha tinan 2017.
Nia
nota, iha lei ne’e mensiona ema ne’ebe autorizadu simu pensaun vitalisia tenke
ho idade avansadu, maibe lei ne’e la define idade avansadu ne’e tinan hira?
“Lei
ne’e tenke halo definisaun klaru katak hosi tinan hira ba tinan hira?, Laos eis
titular ho idade produtivu hela, nia bele hetan ona ninia subsidiu pensaun,”nia protesta. Nia kontesta, hosi lei pensaun vitalisia ne'e persiza kria artigu balu hodi preve rejimentu kontributivu, hodi regula karik ema ne'e sei ho idade produtivu, tenke kontribui ba estadu.
Fontes : Timor Post
Fontes : Timor Post