Bemvindu mai Vizita Pájina Ofisiál Blog, Asosiasaun HAK Timor-Leste. Hodi Haree Informasaun no Publikasaun Asuntu Lian Direitus Umanus. Iha Seitór Agrikultura, Bee Moos, Edukasaun, Justisa, Justisa Pasadu, Kazu Rai, Seguransa, Saúde no Stolen Children/Labarik Lakon. |Asosiasaun HAK| Rua.Karketu Mota Ain, Nu.08, Fárol, Dili, Timor-Leste |Kontaktu : +670-77257676|Email : info.asosiasaunhak@gmail.com|
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
HAK Entrega Livru Justisa Lia Loos ba Sentru Xanana Gusmao Reading Room Ingles
HAK Entrega Relatoriu Publikasaun Pizaun Kona-ba Direitu Prizioneirus asesu Justisa Formal ba VIII Governu Konstitusional
Formasaun Kartaun Pontuasaun Komunidade "KPK" iha Munisipiu Manufahi foku ba Bee ba Feto
Grupu Toos nain iha Raemea, produsaun hortikultura
Sei Prosesu...

Metodolójia Edukasaun Direitus Umanus

Wednesday, February 06, 2019

Sosiedade Sivíl Husu Parlamentu Nasionál (PN) Atu Haree Ona Lei Importante Haat (4)

Dili-Sosiedade Sivíl hanesan Judicial System Monitoring Program (JSMP) no Asosiasaun HAK, husu ba Parlamentu Nasionál (PN) tenki prioritiza lei importante haat, Projetu Lei Anti Korrupsaun, Lei Justisa Juvenil, Lei Orden Advogadu, no Lei Reparasaun Nasionál ba Vitima iha Krime Pasadu.

Direitór Ezekutivu (JSMP), Luis Oliveira Sampaio, hatete lei hirak ne’e importante tanba interligadu diretamente ba interese povu nian. Ezemplu  lei reparasaun nasionál ba vitima, persiza atensaun intensivu, tanba vitima sira hein hela jsutisa ne’ebe justu sira.

“Hau nia hanoin lei hirak ne’e importante atu prioritiza, maibe atu halo  ida ne’e ami rekomenda ba Prezidente Parlamentu atu estabelese planu lejislativu nasionál ba V lejislatura nune’e bele hatuur planu lejislativu, “dehan Luis Sampaio ba jornalista sira segunda (04-02).

Nia hatutan, atu (PN) realiza aprovasaun ba lei hirak ne’e ho fasil, prezidente parlamentu nasionál tenke iha kualidade personalidade ne’ebe nakloke ba Públiku, no iha integridade derije orgaun soberanu nasionál inklui iha kapasidade jestaun komunikasaun institusional ne’ebe diak.

“Hau hanoin importante atu rona aspirasaun públiku, tenke iha kbi’it atu jere diferemsia polítika  no hatudu  interese nasionál aas liu interese politiku, no halo esforsu atu konvense partidu politiku  sira hodi bele kumpri sira nia promesa liu-liu atu halo knaar fiskalizasaun, desizaun politiku no lejislativu ho efetivu liu, ” nia dehan .

Iha Parte seluk, Direitór Ezekutivu Asosiasaun HAK, Manuel Monteiro Fernandes, husu tenke  jere ajenda parlamentu hodi garantia implementasaun rejimentu.

Tamba tuir nia observasaun implementasaun rejimentu parlamentu nasionál durante ne’e ladun funsiona ho diak.

Nia fo ezemplu, iha rejimentu mensiona, deputadu sira tama plenaria tuku 9:00 PM maibe realidade deputadu balu mai tuku 11:00 , no tuku 12:00 fila ba almosu, la fila mai ona parlamentu.

“Oinsa mak kria situsaun ne’ebe maka konfortavel ba deputadu sira nia mandatu atu halo servisu, tanba avaliasaun ne’ebe iha produtividade servisu parlamentu nasionál durante ladun iha, sira abandona servisu  mak barak liu.”

Nia dehan, iha okaziaun ne’e, nia konkorda ho Luis Sampaio katak prezidente  parlamentu mak tenke esforsu halo ajendamentu diskusaun ba lei refere konsideradu importante.

Alende  nia dehan (PNN) no membru deputadu sira  persiza halo revizaun ba lei pensaun vitalisia, tanba lei ne’e seidauk effektivu  mesmu halo ona preimeru revizaun  iha tinan 2017.

Nia nota, iha lei ne’e mensiona ema ne’ebe autorizadu simu pensaun vitalisia tenke ho idade avansadu, maibe lei ne’e la define idade avansadu ne’e tinan hira?

“Lei ne’e tenke halo definisaun klaru katak hosi tinan hira ba tinan hira?, Laos eis titular ho idade produtivu hela, nia bele hetan ona ninia subsidiu pensaun,”nia protesta. Nia kontesta, hosi lei pensaun vitalisia ne'e persiza kria artigu balu hodi preve rejimentu kontributivu, hodi regula karik ema ne'e sei ho idade produtivu, tenke kontribui ba estadu.

Fontes : Timor Post