Bemvindu mai Vizita Pájina Ofisiál Blog, Asosiasaun HAK Timor-Leste. Hodi Haree Informasaun no Publikasaun Asuntu Lian Direitus Umanus. Iha Seitór Agrikultura, Bee Moos, Edukasaun, Justisa, Justisa Pasadu, Kazu Rai, Seguransa, Saúde no Stolen Children/Labarik Lakon. |Asosiasaun HAK| Rua.Karketu Mota Ain, Nu.08, Fárol, Dili, Timor-Leste |Kontaktu : +670-77257676|Email : info.asosiasaunhak@gmail.com|
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
HAK Entrega Livru Justisa Lia Loos ba Sentru Xanana Gusmao Reading Room Ingles
HAK Entrega Relatoriu Publikasaun Pizaun Kona-ba Direitu Prizioneirus asesu Justisa Formal ba VIII Governu Konstitusional
Formasaun Kartaun Pontuasaun Komunidade "KPK" iha Munisipiu Manufahi foku ba Bee ba Feto
Grupu Toos nain iha Raemea, produsaun hortikultura
Sei Prosesu...

Metodolójia Edukasaun Direitus Umanus

Friday, February 22, 2019

Kazu Omesídiu Sai Prémeiru Lugár iha Rai Laran

Dili-Tuir dadus husi Asosiasaun HAK hatudu katak,  kazu sira ne’e la’o iha rai laran, liu-liu kazu omesídiu maka okupa prémeiru lugár, tanba husi hun ida abut istória metan la tuur iha nia fatin.

“Saida maka la’o iha ita nia komunidade, rama ambon semo ba mai, kazu omesídiu tuir dadus HAK, okupa númeru ida, ne’e ema oho ema, la tauk hanesan ema oho animal. Ne’e tanba mai husi hun ida,  ita nia abut istória metan ita la hatuur iha nia fatin”.

Diretór  Ezekutivu Asosiasaun HAK, Manuel Monteiro Fernandes  hateten lia hirak ne’e  ba jornalista sira, hafoin partisipa semináriu  nasionál  ho tema hatene istória “Eskravidaun Seksuál” iha segundu Guerra Mundiál  hodi kontinua luta ba lia lo’os no justisa.
Eventu hodi kompleta komemorasaun loron invazaun militár  japaun mai Timór ba dala 76 iha loron 20 fulan Febreiru 1942-1945 no 20 Febreiru 2019 iha salaun (UNPAZ), Dili, Kuarta (20/02).
Nia hatutan kazu segundu lugár maká hanesan kazu  violasaun seksuál liga ho avo sira terus iha segundu Guerra Mundiál  to’o ohin loron, mane sira sei  kontinua halo ba feto sira  hanesan ne’e ho violasaun seksuál.
Tanba ne’e, estadu tenke rekoñese katak, aktu sira pasadu ne’e aktu ida ne’ebe bo’ot ba violasaun  ka krime ne’ebe bo’ot, tenke halo iha ninia fatin,, tenke trata tuir dalan justisa ne’ebe iha Konstituisaun RDTL.
“Ita iha kódiku  penál,  ita iha kódiku  prosesu  penál sira ne’e tenel prosesa.  Bainhira prosesa ona, ha’u fiar katak ema hotu tauk. Ita  dehan katak,tenke haforsa lei. Tanba lei dehan  krime sira ne’ebe  hakotu ema nia vida, hatun ema nia dignidade tenke posesa,” tenik nia.
Husi : Cristina Ximenes
Fontes : publika husi jornal Independen (21/02)