Dili-Tuir
dadus husi Asosiasaun HAK hatudu katak,
kazu sira ne’e la’o iha rai laran, liu-liu kazu omesídiu maka okupa
prémeiru lugár, tanba husi hun ida abut istória metan la tuur iha nia fatin.
“Saida
maka la’o iha ita nia komunidade, rama ambon semo ba mai, kazu omesídiu tuir
dadus HAK, okupa númeru ida, ne’e ema oho ema, la tauk hanesan ema oho animal.
Ne’e tanba mai husi hun ida, ita nia
abut istória metan ita la hatuur iha nia fatin”.
Diretór Ezekutivu Asosiasaun HAK, Manuel Monteiro
Fernandes hateten lia hirak ne’e ba jornalista sira, hafoin partisipa
semináriu nasionál ho tema hatene istória “Eskravidaun Seksuál”
iha segundu Guerra Mundiál hodi kontinua
luta ba lia lo’os no justisa.
Eventu hodi kompleta komemorasaun loron invazaun
militár japaun mai Timór ba dala 76 iha
loron 20 fulan Febreiru 1942-1945 no 20 Febreiru 2019 iha salaun (UNPAZ), Dili,
Kuarta (20/02).
Nia hatutan kazu segundu lugár maká hanesan
kazu violasaun seksuál liga ho avo sira
terus iha segundu Guerra Mundiál to’o
ohin loron, mane sira sei kontinua halo
ba feto sira hanesan ne’e ho violasaun
seksuál.
Tanba ne’e, estadu tenke rekoñese katak, aktu sira
pasadu ne’e aktu ida ne’ebe bo’ot ba violasaun
ka krime ne’ebe bo’ot, tenke halo iha ninia fatin,, tenke trata tuir
dalan justisa ne’ebe iha Konstituisaun RDTL.
“Ita iha kódiku
penál, ita iha kódiku prosesu
penál sira ne’e tenel prosesa.
Bainhira prosesa ona, ha’u fiar katak ema hotu tauk. Ita dehan katak,tenke haforsa lei. Tanba lei
dehan krime sira ne’ebe hakotu ema nia vida, hatun ema nia dignidade
tenke posesa,” tenik nia.
Husi : Cristina
Ximenes
Fontes : publika
husi jornal Independen (21/02)