Bemvindu mai Vizita Pájina Ofisiál Blog, Asosiasaun HAK Timor-Leste. Hodi Haree Informasaun no Publikasaun Asuntu Lian Direitus Umanus. Iha Seitór Agrikultura, Bee Moos, Edukasaun, Justisa, Justisa Pasadu, Kazu Rai, Seguransa, Saúde no Stolen Children/Labarik Lakon. |Asosiasaun HAK| Rua.Karketu Mota Ain, Nu.08, Fárol, Dili, Timor-Leste |Kontaktu : +670-77257676|Email : info.asosiasaunhak@gmail.com|
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
Estudante sira Peskija iha HAK Kona-ba Asuntu Direitus Umanus
HAK Entrega Livru Justisa Lia Loos ba Sentru Xanana Gusmao Reading Room Ingles
HAK Entrega Relatoriu Publikasaun Pizaun Kona-ba Direitu Prizioneirus asesu Justisa Formal ba VIII Governu Konstitusional
Formasaun Kartaun Pontuasaun Komunidade "KPK" iha Munisipiu Manufahi foku ba Bee ba Feto
Grupu Toos nain iha Raemea, produsaun hortikultura
Sei Prosesu...

Metodolójia Edukasaun Direitus Umanus

Saturday, November 03, 2018

Direitu Justisa ba Vítima Jugun Ianfu : “Liu Dékade Rua: Kontinua Luta ho Esperansa Bá Lia Los no Justisa”

Segundu Guerra Mundiál ka Funu Mundiál dala-ruak nian, halo nasaun hotu iha mundu preukupa inklui nasaun sira iha Ázean. Japaun hanesan nasaun bo’ot ida iha reijaun ne’e, ne’ebé adiantadu mós iha ninia téknolojia funu nian, tamba ne’e iha funu ne’e, nia mós hakarak hatudu ninia forsa ba mundu katak iha Ázean, iha mós forsa. Nune’e nia halo okupasaun iha teritóriu nasaun Ázean nian barak iha rejiaun Ázean nian, inklui mós Timor-Leste. 

Iha okupasaun tropas japonéz sira nian ne’e, lori terus ba nasaun barak. Konsekuensia husi sira nia okupasaun ne’e, hodi estragus no halakon riku soin barak iha nasaun sira ne’ebé sira okupa. Iha funu ne’e, halakon ema barak nia moris no hakanek ema barak intermus fízikamente no Síkolojikamente. Tuir istória katak objectivu husi invazaun tropa Japonézes nia mai Timor-Leste, atu duni sai forsa aliadu sira (Australia no Olandes) husi Timor- Leste.

Konsekuensia husi okupasaun tropa Japonéz sira nian mai Timór durante tinan tolu (3) resin ne’e, husik hela sofrimentu oi-oin no fitar bo’ot ba povu Timor-Leste. Durante sira nia invazaun ne’e, obriga komunidade sira hodi hala’o servisu obrigatóriu ba apoiu sira nia misaun ba funu hasoru nia adversáriu sira. Konsekuensia husi sira nia hahalok ne’e, mak hamosu vítima mais ou menus ema rihun atus neen (600.000) mak sai vítima ba sira nia hahalok. 

Sira ninia brutalidade ne’e mak hanesan rekruta avó mane sira ho obrigatóriu ba ke’e dalan seim pagamentu no ailimentasaun no modelu seluk mak obriga Xifi Suku no Xefi Povasaun iha tempu ne’ebá hodi ofrese ba sira, avó feto sira ne’ebé sei fetoran ki’ik no feto klosan sira ba servi sira nu’udar kuzineru no halo ba atan seksuál.
Atu dokumenta istória moruk sira ne’ebé mak akonese iha Timor-Leste, nune’e iha tinan 2005, Asosiasaun HAK hamutuk ho grupu ativista solidaridade husi Japaun ne’ebé ho naran Koligasaun Japaun, halo tiha ona peskiza ida, hodi identifika vítima sira husi funu ne’e nian. Ami la konsege identifika vítima barak tuir dadus istória ne’ebé iha tamba mayoria husi avó sira ne’e, barak mak mate tiha ona. 



Nune’e, ami konsege hasoru malu deit ho avó sira hamutuk na’in 20. Avó sira ne’e, mayoria Militár Japaun sira obriga ho forsadamente (dipaksa) hodi sai atan sexual (Jugun Ianfu) ba sira durante tinan tolu (3) nia laran. Kondisaun avó sira nian oras ne’e dau-dauk na’in 9 husik ona mundu ne’e sein rekoopera sira ninia terus no sei falta na’in 11 mak oras ne’e ho kondisaun ferik hotu ona. Avó sira ne’ebé mak agora sei moris mak iha Munisípiu Manufahi sei falta avó na’in 3, Munisípiu Viqueque sei falta avó na’in 1, Munisípiu Covalima sei falta avo na’in 4 no Munisípiu Ermera sei falta avó na’in 2 no avó ida iha Munisípiu Aileu.

Iha situasaun ida hanesan ne’e, HAK nota mós katak dala barak no bebeik, famíllia vítima sira laran metin hodi husu ba autóridade Estadu Timor-Leste nian, maibé ulun bo’ot sira la preukupa hodi la tau importánsia ba ezizensia hirak ne’e. Famíllia vítima sira iha tinan 10 resin ona, halerik no ezizi Lia Lós ho Justisa ba autór sira ne’ebé komete krime grave no krime kontra umanidade iha tempu ne’ebá. 

Maibé nafatin la lori rezultadu ruma ne’ebé mak bele satisfas ba famíllia vítima sira nia fuan. Ho situasaun ne’e hetok lori vítima no famíllia vítima sira ba iha kondisaun frustrasaun nia laran. Enkuantu Vítima hirak ne’e agora iha kondisaun grave no vuneravél nia laran. 

Kuaze vítima sira hela iha kondisaun sofre tensaun síkolozia no depresaun nia laran. Tamba sira ne’ebé hetan ona violasaun seksuál dadaun ne’e kontinua sei hetan stigma husi sosiadade hanesan “feto at” no ambiente ida ne’e nafatin eziste to’o daet ba famíllia sira. Iha vítima balu, liu husi ami nia akompañamentu, nota mós katak husi famíllia uma laran mós fihir/hakribi ka esklui sira husi famíllia laran, tamba hetan fama at husi sosiadade sira.

Nune’e oan sira, ate famíllia balu too lakohi rekoñese sira nia oan feto balu ne’ebé hetan ona violasuan seksuál iha tempu ne’ebá. Vítima sira ne’e ohin sira labele kontinua sira nia moris ho kondisaun atu aguenta iha tinan 10 mai tan. Tamba barak husi sira mak mesak idade tinan walu nolu ba leten. 

Asosiasaun HAK konsidera bainhira Governu Timor-Leste no Governu Japaun sidauk iha vontade polítika atu rekoñese Lia Loos ba vítima Jugun Ianfu, avó sira sei kontinua nafatin hela ho stigma “Feto at” no sira sei la kontenti tantu agora sira barak mak husik hela ona mundu ida ne’e no sira balu ne’ebé mak sei moris.

Aktu rekoiñesementu importante tebes hodi loke oportunidade nu’udar spasu ida ba sosiedade atu fó sintidu solidariadade ba vítima no famíllia tomak atu bele senti katak sira la mesak hodi hasoru sofrementu bo’ot ne’e relasiona ho aktu brutalizmu Militár Japaun nian ne’ebé mak viola ona sira nia dignidade nu’udar umanu no sekoopera fila fali vítima ho sira nia famillia no Sosiedade hodi fó sai Lia Los katak avó sira laós hanesan stigma ne’ebé durante ne’e sosiedade prega ba sira. Download Relatoriu Final, Faktus Lian Direitus Umanus-2017 !